Jaamamõisa ajalugu

 
1. Jaama mõis paikneb Tartu kirdeosas Emajõe vasakkaldal. Peale linna vahetus läheduses asuvate põldude, heina- ja karjamaade paiknesid Tartu Ülejõe piirkonnas Püha Jüri hospidali maad.  Jama nimelist kohta  mainitakse esmakordselt 16. sajandi lõpus, mil kuningas Sigismund III annetas selle koos Engeverega kastelaan E.Schenkingile.

(allikas: L.v.Stryk, Beiträge zur Geschichte der Rittegüter Livlands I)

2. R.Pullati koostatud Tartu ajaloos (Pullat, 1980) mainituna oli Tartu linn omandanud 1584. aastal 4 adramaad, mida pakutakse tõenäolise Jaama mõisana, kuid arvatavasti see nii ei olnud, sest 17. sajandi teateil oli Jaama suuruseks 1 adramaa.

3. 1601. aastal  poolakate taandumisel andis Södermannlandi hertsog Carl Jaama Tartu linnale. 1630. aastal läks mõis Rootsi riigile ja 1639. aastal andis kuninganna Christina selle hoovikohtu assessor von Stiernhelmile, kes liitis mõisa Vasula külge. 1688. aastal oli Jaama mõisa suuruseks koos Vasulaga 15,5 adramaad, eraldi Jaama suuruseks oli 1 adramaa. Jaama oli välja renditud. Mõisas oli 6 talu.

4. 1733. aastal müüs vanemleitnant C:E:von Stiernielm Jaama mõisa 1500 rubla ja paari hobuse eest Tartu Raele. Hupeli (1782) teateil oli Jaama mõis linna kõrval viljaka maaga ja võimaldas saada aastas 1200 rubla sissetulekut. Müük oli toimunud keisrinna Anna Joannovna soovil, kuna Stiernhelmide Vasula mõisal oli Tartule suured võlad. ¾ adramaad 1-st adramaast oli üles harimata. Seetõttu esitas linn Peterburi kaebuse ning Stiernhelmid olid sunnitud Jaama linnale tagasi müüma.

(allikas: A.W.Hupel, Topographische Nachrichten von loef.u.Ehstland III, Riga 1782)

5. Pärast omandamist rentis Tartu linn mõisa koos Püha Jüri mõisa maadega, Engevere kirikumaa ja veel paari kirikule kuuluva maaalaga ühes tükis välja. Esialgu oli mõisa peahoone valmistaud palkmajana, mida aastate jooksul täiendati ja ümber ehitati. 1765. aastal anti maade rendiõigus enampakkumisele, kussjuures linn kohustus rentnikule välja maksma kõik rendiaastail tehtud melioratsiooni-ja ehitustööd. 18. sajandi mõisasüda asus juba oru nõlval praegusel kohal.

6. Enampakkumisel sai mõisa 1765. aastal leskproua J.E.Pitsch. 1772. aastast kuni 1778. aastani rentis mõisa kammerhärra K.A.Sonn, kes planeeris mõisa põhjalikult ümber ehitada. 1778. aasta lõpuks oli uus palkidest härrastemaja valmis, milles oli 13 ruumi.

7. 1790. aastal renditi Jaama koos P.Jüri maa ja Engeverega 2.gildi kaupmehele G.A.Wildele., kes ka ka oma käe järgi mõisa remontis.

8. 1814.a. - 1826. a. oli linnal sõlmitud rendileping linnarst dr. Wilmeriga.

9. 1818.a. oli härrastemajja majutatud ohvitserid. Peale nende lahkumist parandati purustatud aknaruute.

10. 1826 – 1832 oli mõisa rentnikuks assessor L.v. Stryk, 1832-1838 rittelmeister A.v.Krüdener. Mõlemat kohustati tööjõu linna eesti (Maarja) kiriku ehitamisele saatma.

11. 1830.-ndatel aastatel tekkis Tartu Rael idee mõisa ajast ja arust honed ümber ehitada ja mõisasüda uuesti planeerida. Selleks leiti ka rahalisi vahendeid. 1829-1830 ehitati ehitusmeistrite G. Geisti ja  J. Jahnentzi juhtimisel uued laudad.

12. Ajavahemikus 1838-1844 sõlmiti rendileping C. G. Reinholdiga, kes jätkas ehitustöödega. Talle järgnes 1844-1850 J. F. Schumacher, kellele lubati ehitada 2-3 rendiaastal kivikatusega tellistest uus härrastemaja Sootaga uue härrastemaja eeskujul vanale kohale.

13. 1840.aaastal teatas C.G.Reinhold Raele, et ta oli ehitanud kivist talli, vankrikuuri ja aida ühe katuse alla. See oli hoovi lõunaküljel paiknev ja praeguseni seisev kivihoone.

14. 1844.aaastal, seoses Jaama mõisa uue rentniku kätte minemisega, vaadati hooned üle ja tehti hoonete ning rajatiste nimekiri. Mõisas oli 21 ehitist ja rajatist (puust elamu, maakivist ait, heiaküün, karjahoov 2-he lauda ja 4-ja aganakuuriga, kivist tall-vankrikuur, piimakamber, väike tall, kaev, jääkelder piima ja õlu hoidmiseks, magasin, linnaserehi, vesiveski, õlleköök, vana häärber mida ei kasutatud, sepikoda, õllekuur, 2 ahjuga palkidest rehi, aganakuur, kivist kõrtsihoone, Häärber palkidest kivivundamendil ja kivikatusega, tarad kogupikkusega 176 ½ sülda (376,5 m) ja kõrgusega 9 jalga (2,75 m).

15.    1844. aastal valmis uue härrastemaja projekt G. Geisti poolt. Kuid lahkhelid rentniku ja Rae vahel lükkasid ehitust edasi.

16. Siiski 1847.aasta 4. detsembriks oli uus hoone valmis ja Tartu Raad võttis selle vastu, mis oli ehitatud hilisklassitsistlikus stiilis, ülevenemaalistest tüüpfassaadidest lähtuva joonega.
   
17. 1847. aastal valminud kivist mõisa peahoone vastab arhitektuurses plaanis  praegu olemasolevale mõisa peahoone proportsioonidele.

Väljavõte Tartu Linnavalitsuse Haridusosakonna tellitud ja a/s ARC Projekt Ltd. poolt tehtud tööst nr. 93034 aastast 1993: “Jaamamõisa ajalooline õiend”.